Millist küttesüsteemi oma majja valida?

HOONETE ENERGIAARVUTUSED
Kõikide uute hoonete kohta tuleb teha energiaarvutused (välja arvatud mõned erandid). Energiaarvutuste osaks on hoonele tehtav energiatõhususarvu arvutus ja selle energiaarvu jaoks on olemas kindel piirmäär, millest tuleb allapoole jääda, et hoonele antaks ehitusluba. See on seega kütteviisi valikul esimene samm, st majja tuleb panna selline küttesüsteem, mis aitab hoonel vastata sellele nõudele. Energiatõhususarvu mõjutavad mitmed tegurid, kuid tähtsaim neist on kütteviis.
E-arvu arvutamisel on erinevatel energialiikidel omad koefitsiendid. Kõigepealt arvutatakse välja, kui palju hoone tarbib arvutuslikult elektrienergiat, kaugsoojusenergiat jne, ja seejärel korrutatakse need energiahulgad vastava energialiigi koefitsiendiga. Elektri koefitsient on kõige suurem (1,7), järgevad fossiilkütused (1,0), kaugküte (0,7) ja viimasena taastuvkütused (0,5). Neist koefitsientidest lähtuvalt on kõige raskem saada nõuetele vastama elektriotseküttega maja. Kui kõik muud hoone tehnilised omadused (konstruktsioonid, ventilatsioon jne) jäävad samaks – välja arvatud kütteviis – on nende ”paremusjärjestus” energiatõhususarvu seisukohast parimast halvimani järgmine: maasoojuspump, puuküttekatel, kaugküte, õhk-vesi soojuspump, õhk-õhu soojuspump, õliküttekatel, elektriküte. Muidugi on olemas ka muid kütteviise, mida siin pole nimetatud, ja turule tungivad jõudsalt ka mitmesugused hübriidsüsteemid, ent siinkohal on toodud soovituslik järjekord.


KÜTTESÜSTEEMI INVESTEERINGU TASUVUSE HINDAMINE
Loomulikult mõjutavad küttesüsteemi valikut ka muud aspektid peale energiaarvutuse heakskiitmise. Ühegi seadme puhul ei saa garanteerida 100% töökindlust ja näiteks ruumivajadus on kõikide nende süsteemide puhul üsna ühesugune (välja arvatud suured puuküttekatlad). Seega jääb järele investeeringu tasuvuse hindamine. Näiteks maasoojuspumba investeerimiskulud on elektriküttega võrreldes tuhandeid eurosid suuremad, kuid samas on energiaarved tulevikus siis tunduvalt väiksemad. See info aitab välja arvutada investeeringu orienteeruva tasuvusaja ja kaaluda, kas see on rentaabel. Mida suurem maja, seda kiiremini energiatõhusamad kütteviisid end ära tasuvad, kuna kütteenergia vajadus on suurem.


VENTILATSIOONI JA HOONE KUJU MÕJU ENERGIATÕHUSUSELE
Kuid mis siis veel mõjutab energiatõhusust peale kütteviisi? Kindlasti näiteks ventilatsioon, hoone kuju ja konstruktsioonid. Tänapäeval paigaldatakse uutesse ühe- ja kahepereelamutesse peaaegu eranditult soojustagastusega sundventilatsioon. Seepärast on energiatõhususe seisukohast väga oluline, milline see ventilatsiooniseade on. Mida rohkem suudab ventilatsiooniseade ära kasutada väljatõmbeõhust võetavat soojusenergiat, seda parem. Energiatõhusust mõjutab oluliselt ka hoone kuju. Kui hoonel on rohkesti aknapinda või näiteks palju erkereid, on konstruktsioonide kaudu tekkivad soojuskaod suhestatuna elamispinna suurusega suuremad kui lihtsama ehk ökonoomsema kujuga hoonetes.


KONSTRUKTSIOONIDE MÕJU ENERGIATÕHUSUSELE
Viimase olulise aspektina seonduvad energiatõhususega konstruktsioonid. Kui konstruktsioonid on piisavalt kõrgel tasemel, ei anna nende täiustamine enam kuigi suurt kulude kokkuhoidu. Energiaeeskirjades on konstruktsioonide jaoks määratletud nn viitetase, millest paremate konstruktsioonide paigaldamine hoonetesse leiti projekti käigus olevat ebarentaabel. Muidugi on ka erandeid, kuid üldjuhul ei pruugi tavaliselt energiatõhusaks peetav täiendav soojustus tingimata olla kõige tasuvam variant.


Siin olid siis mõned kütteviisi valikut ja hoone energiatõhusust puudutavad mõttekäigud. Need on väga üldised tähelepanekud ning tuleb arvestada sellega, et iga ehitusprojekt on alati isesugune, ja mingi lahendus, mis kellegi puhul toimib, ei pruugi tingimata olla parim teie projekti puhul. Üks lihtne nõuanne: nendes küsimustes võib abiks olla energiaarvutaja, kes teeb kontrollarvutuse just teie hooneprojekti jaoks.

Järgmine >>